Katk Kutsariks

Regi täna me külla tõi koolnu
Ruun härmas korskas ta een
Külm keha, manalan naaldnu
Katk ise oll' ajajaks eel

Me külades peeti veel pidu
Juba räästatest jooksis kui verd
Mattis tare udu
Laulu lõbusat laulis veel bard

Jäi vaiki su kalestund pale
Suul vaikuse külm surmaruun
Kustus inimvare
Lõppis verevõlg koolnukuun

Ja neidude kiharaid valgeid
Ehtis kevadelillede pärg
Toas ehteks kased
Mõdu rüüpas põrandamuld

Väits taga selja
Tõrju ta välja
Raiu ta valjad
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja

Väits taga selja, rüpes muld
Tõrju ta välja, sülga tuld
Raiu ta valjad, suudel sulg
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja

Väits taga selja, rüpes muld
Tõrju ta välja, sülga tuld
Raiu ta valjad, muld on muld
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja

Lävel astus siis kõhetu võõras
Suul mänglemas naeratus lai
Küsimata, kui varas
Katk koolnu kesk põrandat lõi

Ära tule oli hilja nüüd öelda
Surm sisse kui palutud sai
Hetk lastud mööda
Ja pöörane pilgar vaibuda ei või